Bowlingust

ALUSTUSEKS
Bowling on ajaviitesport, mida naudivad väga paljud inimesed, olenemata oma elukutsest, vanusest ja kehalistest eeldustest. Alljärgnevad tekstiread proovivad anda mingid algtõed sellest mõnusast mängust. Bowlingu algtõdedes üritame anda esmase ettekujutuse bowlingu varustusest, tehnikatest ja loomulikult ka mängu põhimõtetest.

MIDA VAJAD ALUSTUSEKS
Kui sa oled algaja, siis kõik, mida sa alustuseks vajad, on bowlingu saal sinu kodu lähedal e. siis sinu kodulinnas. Eestis on Bowlingu harrastamiseks sobivad saalid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Essus. Alljärgnevalt asjad, mida sa vajad:
1. Bowlingu jalanõud.
2. Bowlingu pall
3. Bowlingu rada
4. Punktiarvestussüsteem (Eestis on kõikidel radadel automaatsed punktiarvestussüsteemid)

BOWLINGU PÕHIMÕTE
Bowlingu põhimõte on palliga maha koksata võimalikult palju kurikaid. Spared (10 kurikat kahe viskega), Strike’d (10 kurikat ühe viskega) aitavad sul saavutada võimalikult suurt punktisummat.

KUIDAS MÄNGIDA
Bowling on väljakutsuv mäng, mille edukus sõltub nii õnnest, kui ka oskustest. Mäng koosneb 10 ruudust, kus kahe viskega on võimalus ümber lüüa 10 kurikat.

PUNKTIARVESTUS
Alustuseks kordame, et bowlingumängus on igas mängus 10 ruutu (kaks viset, mille jooksul on võimalus maha saada kümme kurikat). Esimeses üheksas on arvestust pidada üsna lihtne. Arvepidamiseks on vaja kokku lugeda maha löödud kurikad järgnevalt:
1. Kui ruut jääb ‘lahtiseks’ (kahe viskega ei saadud maha kõiki kümmet kurikat), siis kirjutatakse ruutu mahalöödud kurikate arv.
2. Kui ruudus saavutatakse ‘spare’ (kümme kurikat saadakse pikali kahe viskega), siis kirjutatakse ruutu 10 punkti, pluss lisaks järgmise ühe viskega pikali saadud kurikate arv. Spare tähistatakse kaldkriipsuga (/).
3. Kui saavutatakse ‘strike’ (kõik kurikad saadakse maha ühe viskega), siis ruutu saab kirjutada 10 punkti, pluss lisaks kahe järgmise viskega saavutatud kurikate arv. Seega näiteks kolme järjestikuse ‘strikega’ on võimalus esimesse ruutu teenida 30 punkti. Strike tähistatakse ristiga (X).

Nii loetakse kokku esimese üheks ruudu punktid. Kuid kümnenda ruudu punktid arvestatakse teisiti. Kui kümnendas ruudus tuleb ‘märk’ (spare või strike), siis on mängijal lubatud visata lisavise (kolmas vise ruudus).
1. Kui viimane ruut jääb ‘lahtiseks’, siis lisatakse ruudu puntid kahe viske tulemusena ja lisaviset ei toimu.
2. Kui saavutatakse ‘spare’, siis läheb kirja 10 punkti, pluss lisaviskega saavutatud puntide arv.
3. Kui saavutatakse strike, siis puntisummaks, tuleb 10 punkti, pluss kahe järgmise viskega saadud puntide summa.Seega on suurim võimalik summa bowlingus 300, mis saavutatakse kaheteistkümne perfektse sooritusega.

PALLID
Bowlingu pall võib kaaluda kuni 16 naela (7.257 kg). Palli kaal naelades on ‘maja pallidel’ märgitud nende pinnale. Turul on sadu erinevaid bowlingu palle (igal aastal tuleb välja ~60 uut palli). Bowlingu pallide juures eristatakse 4 erineva pinnakattega palle.
1. Plastikpallid (Plastic või Polyester) – tavaliselt kasutavad neid algajad. Plastikpallid haakuvad rajaga kõige vähem ja seetõttu saab nendega visata ‘sirgeid palle’. Plastikpalle kasutavad bowlingu saalid nn. ‘maja pallidena’ st. pallidena, mis on kasutamiseks kõikidele saali külastajatele. Plastikpallid on ka kõige odavamas hinnaklassis. Plastikpallid tulid turule 1960. aastal (varem kasutati kõvast puust palle).
2. Uretaanpallid (Urethane) – valmistatud erilisest kummisegust. Annavad rajaga parema nakkumise, kui plastikpallid. Neid palle kasutatakse ‘vindi- ehk ka kurvipallidena’. Uretaanpallid tulid turule 1981. aastal.
3. Reaktiivpallid (Reactive resin) – reaktiivpallid võeti kasutusele päris hiljuti ja nende pinnamaterjali väljatöötamine alles käib. Nagu ka uretaanpalle, kasutatakse reaktiivpalle kurvipallide heitmisel. Kurikatega kokkupuutes tundub, nagu pall ründaks plahvatades. Reaktiivpallid kuuluvad kogenumate mängijate arsenali. Reaktiivpallid tulid turule 1992. aastal.
4. Proaktiivpallid (Particle) – nende pallide pind on kaetud mikroosakestega, mis hakkuvad rajapinnaga sarnaselt auto naastrehvidega. Need pallid on raskemini kontrollitavad ja sobivad kasutamiseks rohke õliga kaetud radadel. Proaktiivpallid tulid turule 1998. aastal.

RADA
Bowlingu rajad koosnevad mitmest erinevast osast
1. Hoovõtu osa on raja osa, kus mängija võtab hoogu palli viskamiseks kurikate poole. Hoovõtu osa pikkus on 15 jalga (~ 4.5 meetrit)
2. Rada ise on ala, kus pall veereb kurikate poole. Ta koosneb 39-st puidust või laminaadist ribast (laminaadi puhul on tegemist küll ühe laia ribaga, kuid sinna on peale kantud kitsaste ribade kujutised). Raja pikkus on 60 jalga (~ 18 meetrit) rajajoonest kuni esimese kurikani. Raja laius on 106.68 sentimeetrit.
3. Rennid paiknevad kahel pool rada ja on mõeldud palli juhtimiseks, kui too on veerenud rajalt kõrvale. Mõnedes saalides on võimalik tõsta rennide ette tõkked, et kindlustada palli rajal püsimine.
4. Kümme kurikat on paigutatud raja lõppu kolmnurkselt.  Kõige ees on kurikas number üks. Tema taga on kaks kurikat e. kurikad number kaks ja kolm (vasakult paremale). Nende taga on kurikad 4 – 6 ja tagumises reas kurikad 7-10. Kurikad kaaluvad ~1.5kg (PBA "kuldkurikad" 1.64kg) ja on ~38 sentimeetrit kõrged.

PALLI HAARE
Peale palli valikut on oluline valida palli haarde tüüp. Haare on väga oluline palli liikumise iseloomu kujunemisel. Eksisteerib kahte erinevat tüüphaaret:
1. Tavahaare on tavaline palli haare, mida on rohkelt näha algajate mängijate juures, kui visatakse nn. ‘maja palliga’. Selle juures sisestatakse kaks keskmist sõrme pallis olevatesse aukudesse kuni sõrme teise liigeseni ja pöial täielikult. See lubab mängijal palli haarata kindlalt ja rohkem kontrollida tema liikumist. Sellist haaret kasutatakse sirge palli viskamise juures.
2. Sõrmeotsa haare on täiesti erinev tavahaardest ja tema abil sooritatakse kurvipalli ja vindipalli viskeid. Sõrmeotsa haarde juures sisestakse sõrmed palli aukudesse ainult kuni esimese liigeseni. Sellisel moel libisevad sõrmed pallist välja palju kergemini ja pallile saab anda sirgjoonest erineva trajektoori.

Nõuanded haarde valikul:
1. Mõtle, kas sa tahad visata sirget või kurvi/vindipalli?
2. Konsulteeri kogenud mängijaga või  võimaluse korral treeneriga, mis viske stiil sulle paremini sobib.
3. Lase jälgida oma viset.
4. Jälgi, et aukude kaugus pallil sobiks sinu käega (pall peab sobima kätte nagu kinnas).
5. Kõige tähtsam on, et sul oleks mugav!

HOOVÕTT
Hoovõtt erinevatel mängijatel erineb üksteisest sammude arvu poolest. Erineveid hoovõtte on palju – mõned on populaarsemad, mõned mitte.
1. Nelja saamuga hoovõtt on ilmselt kõige tavalisem hoovõtt. Selle hoovõtu korral teeb mängija hoovõttu sooritades neli sammu rajajooneni.
2. Viie sammu hoovõtt on pea sama populaarne, kui nelja sammu hoovõtt. Selle hoovõtu juures teeb mängija ühe lisasammu, mis aitab kogu hoovõttu muuta sujuvamaks.

Lõpuks peab aga iga mängija ise leidma oma stiilile sobiva hoovõtu.

VISKED
Bowlingus on palli võimalik visata mitmel erineval moel:
1. Sirge pall – palli viskavad sirgelt peamiselt algajad. Selle viske juures liigub pall otse kurikate poole ja viskamiseks erilisi nippe ei ole.
2. Kurvipall – pall visatakse moodusel, mis annab pallile kõverjoonelise liikumise kogu raja ulatuses. See aitab pallil paremini tabada nn. ‘taskut’ esimese ja kolmanda (vasakukäelistel esimese ja teise) kurika vahel, mis tekitab rohkem kurikate liikumist ja aitab paremini saavutada ideaalset tabamust.
3. Vindipall – pall visatakse moodusel, kus palli liigub alguses sirgjooneliselt ja siis murrab nurga all alasse, kus seisavad kurikad. Selliseid viskeid viskavad rohkem vilunud mängijad. Jällegi saavutatakse nii paremini tabamus ‘taskusse’. Vindipalli viskamiseks eemaldub pallist kõigepealt pöial ja seejärel sõrmed, mis aitab pallile peale keerata ‘vint’ e. panna pall rajal pöörlema.

KÄE LIIKUMINE
Käe liikumine on viske sooritamise juures põhiline element, mis määrab palli liikumise ja viske täpsuse. Käe liikumine koosneb mitmest erinevast osast:
1. Eemaletõuge – pall tõugatakse kehast eemale (push away).
2. Kui pall on kehast eemale tõugatud, peaks käsi minema sirgeks(!) ja alustama ‘pendli’ liikumist tahapoole.
3. Järgneb käe liikumine taha, kusjuures käsi ei kõverdu küünarnukist (backswing).
4. Taha jõudes, hakkab käsi liikuma ette (swing).
5. Peale palli jõudmist alla, vabastab käsi palli ja jätkab liikumist üles (follow through).

PALLI VABASTAMINE
Eristatakse kahte eri tüüpi palli vabastamist:
1. Otse viskajatel jääb käe laba kogu käe liikumise ajal samasse asendisse.
2. Kuvi/vindipalli viskajatel liigub pöial kella 12 juurest kella 9 juurde, et tekitada pallile pöörlev liikumine.

AJASTUS
Õige ajastuse leidmine on oskus sooritada oma vise jääva rütmi, tasakaalu ja tempoga. Selle tulemusena on visked omavahel sarnased ja see võimaldab kontrollida viset ja lõpuks suurendada tabamise protsenti.

ETIKETT
1. Vaata mis toimub kõrvalradadel! Ära viska kõrvalrajaga samaaegselt.
2. Ära  tekita lärmi! See võib segada teisi kontsentreerumast.
3. Ära too toitu ja jooke rajale. Need rikuvad hoovõtu ala pinda.
4. Ole sõbralik ja tähelepanelik. See on nakkav.