Ajalugu | Tulemused | Kontakt | Põhikiri | Statuut | Soodustused | Soovid liikmeks? |
 


SK BALTIC BOWLING PÕHIKIRI

I. ÜLDSÄTTED
1. Spordiklubi “Balti Bowling" (inglise keeles “Baltic Bowling”) on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud spordi, eelkõige bowlingu, biljardi, minigolfi, petanque ning teiste sportmängude harrastamisele ja oma liikmetele vaba aja sportlikuks veetmiseks tingimuste loomisele.
2. Spordiklubi “Balti Bowling " (edaspidi klubi) ühendab spordi vastu huvi tundvaid ja bowlingu, biljardi, minigolfi, petanque ning teiste sportmängudega tegelevaid ja/või selle spordiala arendamisest ning toetamisest huvitatud füüsilisi isikuid.
3. Klubi juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast.
4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole klubi eesmärk ega põhitegevus. Klubi tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
5. Klubi on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
6. Klubil on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
7. Klubi on asutatud 9. novembril 2000.a.Tallinnas.

II. KLUBI EESMÄRGID JA TEGEVUS
8. Klubi tegevuse eesmärkideks on klubi liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine bowlingu ja teiste sportmängude viljelemine ja arendamine tervisespordi vormidest kuni võistlusspordini ning oma liikmete ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmine.
9. Eesmärkide täitmiseks klubi:

  • propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubi tegevusse bowlingust ja teistest sportmängudest huvitatud noori, nende vanemaid ja toetajaid;
  • korraldab bowlingu ja teiste sportmängude alaseid seminare ja väljaõpet;
  • arendab aktiivset seltskondlikku tegevust klubi raames ning ka väljaspool klubi oma tegevus- ja spordiala toetamiseks;
  • korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi teiste klubidega, osavõtte võistlustest, koostab klubisiseseid edetabeleid, määrab klubi esindajad erinevateks võistlusteks nii kodu- kui välismaal, töötab välja nii oma klubi kui ka piirkondlike võistluste juhendeid, hangib huvilistele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi oma klubi liikmeid ning toetajaid;
  • korraldab oma klubi tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks spordivõistlustest;
  • arendab koostööd teiste sportmängudega tegelevate klubidega, teiste organisatsioonidega, kohaliku omavalitsusega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal Bowlingu edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
  • tagab liikmetele, kellele on klubi poolt antud kohustused või ülesanded, samuti huvitatud liikmetele, koolituse kohustuste ja ülesannete täitmiseks või nende enesetäiendamiseks;
  • loob vastavalt võimalustele tingimusi klubi liikmetele klubi vara kasutamisel, võistlustest osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;
  • autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;
  • viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid klubi kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid.

III. KLUBI LIIKMESKOND
10. Klubi liikmeteks võivad olla füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt klubi tegevuses, tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja liikmemaksu. Klubi liikme statuudi kinnitab üldkoosolek.
11. Klubi liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Sisseastumismaksu suuruse ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtajad kinnitab klubi üldkoosolek. Kui klubi juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse klubi üldkoosolekul.
12. Liikmelisust klubis ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus klubis lõpeb.
13. Klubi liikmel on õigus avalduse alusel klubist välja astuda. Liige võib klubist välja astuda pärast 1-kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
14. Liikme võib klubist välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida klubi põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt klubi moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata klubi valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata klubi liikmemaksu pikema perioodi vältel. Klubist välja arvatud liikmele tuleb tema klubist väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Klubi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
15. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.
16. Klubi liikmetel on õigus:

  • osaleda klubi kõigil üritustel ning tegevustes;
  • kasutada klubi poolt loodud sportimistingimusi vastavalt klubis kehtestatud korrale;
  • osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud klubi juht-, järelvalve- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada klubi selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
  • esitada arupärimisi ja ettepanekuid klubi valitavate organite tegevuse kohta ning saada klubi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
  • kasutada vastavalt kehtestatud korrale klubi sümboolikat ja vara;
  • klubist välja astuda;
    17. Klubi liikmed on kohustatud:
  • järgima klubi põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
  • osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
  • tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
  • kasutama heaperemehelikult ning säästlikult klubi vara;
  • hoidma ja kaitsma klubi head nime, seisma klubi eesmärkide ja põhimõtete eest.
  • Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada klubi üldkoosolek ja klubi juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

    IV. KLUBI JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE
    18. Klubi kõrgemaks organiks on klubi liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad klubi huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 klubi liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
    19. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
    20. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid kõigis klubi tegevuste puudutavates küsimustes. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

  • põhikirja muutmine ja klubi eesmärkide muutmine;
  • klubi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
  • klubi sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
  • majandusaasta aruande kinnitamine;
  • aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
  • klubi presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
  • klubi presidendi, juhatuse liikmete ja revidendi (revisjonikomisjoni) valimine;
  • juhatuse või revidendiga (revisjonikomisjoni liikmega) tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes klubi esindaja määramine;
  • klubi kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
  • majandustehingute piirlimiitide kehtestamine, mida juhatus võib teostada ilma üldkoosoleku loata.
    21. Üldkoosolekut juhatab klubi president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Igal klubi liikmel on üldkoosolekul üks hääl. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekus osalev klubi liige nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
    22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki klubi põhikirjast tulenevaid nõudeid ja selles osaleb või on esindatud üle poole klubi liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus vähemalt ühe kuu jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik klubi liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud klubi kõik liikmed.
    23. Üldkoosolekus võib hääletada klubi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Esindajaks, kellele kandub üle liikme õigus hääletada, võib olla ainult teine klubi liige. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik klubi liikmed.
    24. Klubi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 3/4 klubi liikmete nõusolek ning klubi tegevuse lõpetamiseks 2/3 klubi liikmete nõusolek.
    25. Liige ei või hääletada, kui klubi otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Üldkoosoleku poolt klubi liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek. Klubi liige, kes on ka juhatuse liige või revident, ei või hääletada klubi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Neid hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
    26. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
    27. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või klubi põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud klubi liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
    28. Klubil on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Klubi juhatuse liikmete alammäär on 3 liiget ja ülemmäär on 9 liiget. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled klubi juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis. Liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
    29. Juhatuse liikmete ja revidendi (revisjonikomisjoni) valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel vajadusel järelvalimised. Juhatuse üheks liikmeks on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel vajadusel järelvalimised. Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekus osalenud klubi liikmete või nende esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.
    30. Klubi esindab õigustoimingutes ainuisikuliselt president, teised juhatuse liikmed ühiselt. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral klubi tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liikmete arv ei või olla väiksem, kui kolm liiget. Juhatuse liikmete arvu vähenemisel alla kolme liikme kutsutakse täiendavate liikmete valimiseks kokku erakorraline liikmete üldkoosolek.
    31. Juhatus peab andma klubi liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab klubi liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid klubi liikmete arvu kohta.
    32. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega klubile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju klubi võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt klubiga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise avastamisest.
    33. Juhatus võtab vastu otsuseid klubi juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
  • klubi üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
  • liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;
  • kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimistel;
  • juhatuse liikmete määramine üldkoosolekus kinnitatud ametikohtadele;
  • liitudesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
  • klubi tegevuskavade ja eelarve koostamine, esitamine üldkoosolekule;
  • klubi komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;
  • välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
  • sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
  • klubi võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;
  • laenude võtmine ja andmine;
  • kontode ja arvete avamine krediidiasutuses, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine
    34. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib klubi president. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist klubi poolt. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
    35. Järelvalve teostamiseks juhatuse ning teiste klubi organite tegevuse üle valib üldkoosolek revidendi või revisjonikomisjoni. Järelvalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktis 29 sätestatud korra alusel. Järelvalvet teostavad isikud peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda klubi juhatuse liikmete hulka ega töötada klubis raamatupidajana. Juhatus peab võimaldama revidendil (revisjonikomisjonil) tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjoni tulemuste kohta koostatakse aruanne, mis esitatakse üldkoosolekule koos aastaaruandega.
  • V. KLUBI VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS.
    36. Klubi vahendid ja vara moodustuvad:

  • sisseastumis- ja liikmemaksudest;
  • füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
  • toetustest kohaliku omavalitsuse eelarvest;
  • riiklikest toetustest või toetustest erinevatest fondidest ja sihtasutustelt;
  • klubi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga, intressitulust ning muudest laekumistest. 37. Klubi vahendid ja vara kuuluvad klubile ning neid kasutatakse ja käsutatakse klubi eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Klubi võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja klubi liige klubile lepingulisel alusel. Klubi ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust klubi kohustuste eest välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud põhikirjas. Klubi vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
    38. Klubi majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab klubi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule nelja kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Klubi maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgse maksuameti kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. Klubi esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

    VI. KLUBI LÕPETAMINE.
    39. Klubi tegevus lõpetatakse:

  • üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest;
  • pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et klubil on püsiv maksejõuetus kuue kuu jooksul. Juhul, kui maksejõuetus on kestnud kolme kuu jooksul, on juhatus kohustatud kokku kutsuma klubi üldkoosoleku pankrotiavalduse esitamise otsustamiseks. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed klubile või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
  • klubi liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
  • üldkoosoleku võimetuse korral valida põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revidenti kolmel üldkoosolekul;
  • sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel. 40. Klubi lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis. Likvideerijate valimisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 29 ja 31sätestatud korda. Likvideerijatel on klubi juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada klubi ainult ühiselt.
    41. Likvideerijad lõpetavad klubi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud klubi likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate klubi likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava klubi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
    42. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingutele või riigile või kohalikule omavalitsusele.
    43. Klubi lõppemisel kustutatakse klubi registrist klubi likvideerijate avalduse põhjal. Kui klubi likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus klubi registrist kustutada. Likvideerijad annavad klubi dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud klubi vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

    VII. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE.
    44. Klubi (ühendatav klubi) võib ühineda teise klubiga (ühendav klubi) üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 19 ja/või 22 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühendatav klubi loetakse lõppenuks. Klubi võib ühineda teise klubiga (teiste klubidega) ka selliselt, et asutavad uue klubi. Ühinevad klubid loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. Klubi võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubiga. Klubi vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
    45. Klubi võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui klubi jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on klubi liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus osaleb või on esindatud üle 2/3 klubi liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Jaotumisel annab jagunev klubi oma vara üle omandavatele klubidele. Jaotumisel loetakse jagunev klubi lõppenuks. Eraldumisel annab jagunev klubi osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale klubile. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Klubi saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks klubideks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva klubi jagunemisel. Klubi vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

    Klubi põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 9. novembrist 2000.a. Tallinnas.